Tehnoloogia

Kõik algab palgi kasvamisest- on ta olnud tuulte räsida, või kasvanud vaikses metsatukas, kas kasvupinnas on olnud kuiv või sootuks niiskepoolne. Tegureid, millest sõltub puidu kvaliteet on mitmeid, siiamaani peetakse oluliseks ka palgipuu mahasaagimise aega- tähtis on, et seda tehtaks talvel, kui puu elutegevus on aeglustunud. Vanasti võttis talumees metsast palgipuu, järgides isegi kuufaase. Eks aeg on edasi läinud, ja päris kuu järgi enam metsa ei minda, küll aga palkmajaks sobiva puu langetamine toimub siiski ainult talvel.
Peale palgi jõudmist laoplatsile, peab ta mõned kuud seisma ning kuivama. Juhul, kui tegemist tuleb majaga lafettpalgist, ta kooritakse, misjärel saetakse palgil kaks külge siledaks. Täisümarpalkmajal jääb saagimise faas ära.
Peale saagimist hakkab pihta kõige põnevam osa tööst- varamine, ehk palkidele pikiõnaruste ehk varade töötlemine ja tappide tegemine. Kuna iga palk on erinev (oksakohad, kõveruse, erinevad jämedused), märgitakse järgmise palgi vara eelmise palgi järgi, mis tulemuseks annab ideaalselt sobituvad seinad. Varamine on täiel määral käsitöö-, kasutatakse saagi ja kirvest, viimasel ajal kasutatakse tööjõudluse ning pinnakvaliteedi parandamiseks ka varafreesi. Üheaegselt varamisega valmistakse ka palkide nurkseotised, ehk tapid. Põhiliselt kasutame norra tappi, mis annab parima soojapidavuse.
Palkide vaheliseks soojustuseks kasutame võimalikult looduslähedasi materjale- linakiud, sammal, kivivill.